Dr. Tiina Kurrik, Merimetsa Hambakliiniku hambaarst
Korduvalt olen kuulnud naispatsiente kurtmas, et rasedus on nende hambad ära rikkunud. Ütlus „iga lapsega kaotad hamba” on suuresti liialdus. Probleemid hammastega algavad siiski teadmatusest, valest toitumisest, halvast suuhügieenist ja õigeaegse ravi puudumisest.
Kas peaks külastama hambaarsti raseduse ajal?
Raseduse ajal hakatakase oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama ja sageli meenub siis ka hambaarst. Ideaalis peaksid hambad olema terved, hambakivi eemaldatud ja suuhügieen korras juba enne rasestumist. Loomulikult on igati õige lasta hambaarstil kontrollida oma suud rutiinselt vähemalt korra ka raseduse ajal. Raseduse teine trimester on hea aeg hambaarsti külastamiseks. Juhul kui hammastega esineb mingeid probleeme, tuleks hambaarsti külastada kindlasti varem. Rutiinse kontrolli käigus saab vajadusel teostada hammaste profülaktilist puhastust.
Kindlasti teavitage oma rasedusest hambaarsti. Juhul kui Teie hamabad vajavad ravi, saab arst otsustada, milliste probleemidega tuleb kohe tegeleda ja millised saaks edasi lükata, kuni laps on sündinud. Kuigi enamus hambaraviprotseduure on rasedatele ohutud, on siiski mitmeid tegureid, mis raskendavad ravi raseduse ajal. Raseduse esimesel poolel võib esineda iiveldust ja oksendamist. Raseduse lõpupoole võib pikemat aega hambaravitoolis lamamine muutuda liiga kurnavaks, sest tekivad verevarustuse häired.
Röntgeni tegemine raseduse ajal peab olema väga põhjendatud. Kui selleks on tõesti äärmine vajadus, siis tuleks seda kindlasti teostada spetsiaalse kaitsepõllega, mis katab nii kilpnäärme kui ka kõhupiirkonna. Kaitsepõlle kasutamisel on kiirituse risk minimaalne ning protseduuri võib läbi viia ka rasedatel. Kuna tänapäevases hambaravis on õige diagnoosi püstitamiseks röntgenilt saadav info äärmiselt oluline, siis juba seetõttu on vajalik enne rasestumist lasta oma hambad üle kontrollida. Röntgeni kasutamine imetaval emal ei kahjusta kuidagi lapse tervist. Enamasti võib ka tuimestavaid süste raseduse ajal julgelt kasutada.
Mis on rasedusgingiviit?
Raseduse ajal toimuvad organismis hormonaalsed muutused. Tõusnud östrogeeni- ja progesterooni tase suurendavad igemete tundlikkust. Igemed muutuvad vastuvõtlikumaks kahjulikule hambakatule, mis omakorda võib viia igemepõletiku ehk gingiviidi tekkeni.
Igemepõletikule viitavad järgmised sümptomid:
– punetavad, vohavad igemed;
– igemed hakkavad kergesti veritsema;
– ebameeldiv hingeõhk, halb maitse suus.
Kui igemehaigused esinesid juba enne rasedust, siis raseduse ajal võib olukord muutuda veelgi halvemaks. Sageli muutuvad inimesed ettevaatlikumaks kui märkavad, et pesemisel tuleb igemetest verd. Vastupidiselt vajadusele hakata veelgi hoolsamini oma hambaid harjama, pestakse neid just halvemini, kartuses „vigastada” igemeid. Kui tulevase ema suu on terve, hambakivi eemaldatud ja hügieen hea, on rasedusega seotud igemepõletik ehk rasedusegingiviit iseenesest mööduv. Kui probleemile aga õigeaegselt tähelepanu ei pöörata, hambakivi suust ei eemaldata ja hügieen on puudulik, siis võib see edasi areneda juba tõsisemaks hambakinnituskudesid jäädavalt kahjustavaks haiguseks – periodontiidiks. Hambad võivad liikuma hakata ja kõige trastilisemal juhul ka ära tulla.
Teine igemepõletiku tagajärjel tekkiv probleem, mis esineb mõnedel rasedatel, on vohav igmete kasv. Tegemist on healoomuliste kasvajatega, mis tekivad immuunsüsteemi reageerimisel ärritusele, antud juhul katule. Enamasti kaovad sellised moodustised peale lapse sündi.
Kas raseda suuhügieen võib mõjutada last?
Tänapäevased uuringud näitavad, et igemehaigused võivad kahjustada ka sündimata lapse tervist. Ägedat igemepõletikku põdevatel naistel on risk enneaegsele sünnitusele mitu korda suurem kui tervete igemetega naistel. Ginigviidi mõju enneaegsete sünnituste sagenemisele võib pidada samaväärseks alkoholi tarbimise või suitsetamisega. Enneaegsetel lastel esineb aga paraku palju rohkem terviseprobleeme nii vahetult peale sündi kui ka pikemas perspektiivis. Samuti on leitud seos rasedusginigviidi ja lapse kehakaalu vahel. Igemehaiguseid põdevatel naistel sünnivad suurema tõenäosusega alakaalulised lapsed, ka siis kui nad on õigeaegsed. Igemepõletiku korral on hambakatus leiduvate bakterite sisenemine vereringesse lihtsustatud. Organism reageerib infektsioonile või traumale vabastades prostaglandiini, mis võib viia emaka kontraktsioonidele ja enneaegse sünnituseni.
Kuidas toimida õigesti?
Enamik naisi pöörab raseduse ajal suuremat tähelepanu oma tervisele, jälgib, mida sööb, üritab liikuda rohkem jne. Kuid ärge unustage sealjuures oma suutervishoidu. Õige suuhügieen ja toitumine tagab hammaste tervise. Pesta ja niiditada tuleks hambaid kaks korda päevas. Kui raseduse ajal esineb oksendamist, siis ei tohiks koheselt peale oksendamist hambaid pesta, sest maohape lahustab hambapinda ja selle mehaanilisel hõõrumisel, kahjustab see rohkem hambaid. Hammaste pesu võib kergemini esile kutsuda ka iiveldust. Iivelduse korral tuleks proovida keskenduda sügavalt hingamisele tagumiste hammaste pesemisel. Vahest võib harjata ka hambapastata või üritada leida hambapasta, mis ärritab vähem.
Kindlasti suureneb raseduse ajal paljude ainete vajadus organismis, sealhulgas ka mineraalainete. Vahel on tõesti näidustatud ka mineraalainete juurde võtmine raseduse ajal, kui tulevane ema ei saa toidust kõike piisavalt. Selles osas annab rasedatele nõu naistearst, kes raseduse kulgu jälgib.
Üks, mida tulevased emad peaksid meeles pidama, on see, et vastsündinul puuduvad suus hambaauke tekitavad bakterid. Kahjuks saadakse enamasti need emalt, kes last suudleb, lapse toitu maitseb või „puhastab” lapse lutti oma suus.
Seega, kui teie hambad on terved juba enne rasestumist, siis ükski laps ei võta teilt neid, vaid pigem kingib teile palju naeratusi.